Palgaleht 2026: mis peab seal kirjas olema ja kuidas seda rida-realt lugeda

Palgalehte ehk palgateatist on tööandja kohustatud väljastama, aga töötaja nõudmisel — automaatset kohustust saata seda igal kuul seadus ei sätesta. Alus on töölepingu seaduse § 28 lõike 2 punkt 12. Kohustuslikku vormi ega ridade loetelu Eesti õiguses ei ole: sõna «palgaleht» ei esine töölepingu seaduses ega raamatupidamise seaduses kordagi.

Kas tööandja peab palgalehe andma? Seaduse täpne sõnastus

Töölepingu seaduse § 28 lõige 2 loetleb tööandja kohustusi. Punkt 12 ütleb sõna-sõnalt: «andma töötaja nõudmisel andmeid temale arvutatud ja makstud või maksmisele kuuluva töötasu kohta ning muid töötajat või töösuhet iseloomustavaid teatisi».

See tähendab: sul on õigus saada andmed nii arvutatud kui ka makstud või maksmisele kuuluva töötasu kohta. Kohustus hõlmab ka muid töösuhet kirjeldavaid teatisi, näiteks palgatõendit panga või kohtutäituri jaoks.

Miks ühtset palgalehe vormi ei ole ja kust ridade sisu siis tuleb

Palgalehe ridade koosseis ei tule ühestki «palgalehe määrusest», vaid kahest kohast korraga. Esiteks töölepingu seaduse § 5 lõike 1 punktist 5, mis nõuab, et kirjalikus töölepingu dokumendis oleks kirjas töötasu, selle arvutamise viis, maksmise kord ja palgapäev ning eraldi ka «tööandja makstavad ja kinnipeetavad maksud ja maksed». Teiseks maksuseadustest, mis need määrad paika panevad: tulumaksuseadus, sotsiaalmaksuseadus, kogumispensionide seadus ja töötuskindlustuse seadus.

Raamatupidamislikult on palgaleht tavaline algdokument: raamatupidamise seaduse § 7 nõuab temalt üksnes üldisi rekvisiite — tehingu aeg, majandusliku sisu kirjeldus ja arvnäitajad. Ühtki lisanõuet just palgalehele seal ei ole.

Palgalehe näidis: iga rida lahti seletatud

Allolev näidis on üles ehitatud nii, nagu korralik palgaleht käib: eraldi see, mis on arvestatud, mis on kinni peetud, mis välja makstakse ja mida maksab tööandja palgale lisaks. Sisesta oma brutopalk, ja kõik read arvutatakse ümber 2026. aasta määradega.

Kolm summat, mida palgalehel kõige sagedamini segi aetakse

Sotsiaalmaks ja tööandja töötuskindlustusmakse ei ole sinu palgast kinni peetud — need tulevad brutopalgale lisaks ja on tööandja kulu. Kui palgalehel on need pandud kinnipidamiste hulka, on dokument eksitav, isegi kui netosumma on õige.

Millal peab palk kontole jõudma

Töölepingu seaduse § 33 järgi makstakse töötasu vähemalt üks kord kuus, kui ei ole kokku lepitud lühemat tähtaega, ja tööandja kannab selle töötaja määratud pangakontole. Kui palgapäev langeb riigipühale või puhkepäevale, loetakse tasu sissenõutavaks eelneval tööpäeval — palka ei tohi seetõttu hiljem maksta. Palgapäev ise peab olema kirjas töölepingus, sest § 5 lõike 1 punkt 5 nõuab maksmise korra ja sissenõutavaks muutumise aja kirjapanekut.

Kontrolli oma palgalehte: seitse kohta, kus viga tavaliselt tekib

1. 1.Brutopalk ei vasta lepingule. Võrdle põhipalka lepinguga ja kontrolli, kas ületunnitöö, öötöö, riigipühal töötamine ja preemia on eraldi ridadena juures.
2. 2.Maksuvaba tulu ei ole rakendatud. Kui avaldus on esitamata, arvestatakse tulumaks kogu summalt. 2 000 euro juures on vahe 154 eurot kuus.
3. 3.Maksuvaba tulu on rakendatud kahes kohas. Alates 1.01.2026 tohib avalduse esitada ainult ühele tööandjale; kaks korda rakendatud soodustus tuleb tuludeklaratsiooniga tagasi maksta.
4. 4.Tulumaks on arvutatud kogu brutolt. Õige järjekord on: bruto miinus töötuskindlustusmakse, miinus kogumispension, miinus maksuvaba tulu — ja alles jäägilt 22%.
5. 5.II samba määr on vale. Kontrolli, kas real on sinu tegelik määr. Kui oled 2021. aasta reformiga II sambast väljunud, ei tohi seal olla ühtki eurot.
6. 6.Sotsiaalmaks on pandud kinnipidamiste hulka. See on tööandja kulu ega tohi netopalka vähendada.
7. 7.Netosumma ei klapi pangaülekandega. Vahe on kas kinnipidamine (elatis, täitemenetlus, ametiühingu liikmemaks) või viga — mõlemal juhul on põhjust küsida selgitust.

Pensioniealise töötaja palgaleht erineb kahe rea poolest

Vanaduspensioniealise töötaja palgalehel ei ole töötuskindlustusmakse 1,6% rida üldse — kinnipidamise kohustus lõpeb selle kuu viimasel päeval, mil töötaja jõuab vanaduspensioniikka või talle määratakse ennetähtaegne või paindlik vanaduspension. Tööandja 0,8% jääb sellegipoolest alles. Teine erinevus on maksuvaba tulu: 776 eurot kuus 700 asemel, ja see ei ole lisa, vaid asendab üldise määra. Kuna Sotsiaalkindlustusamet rakendab seda pensionile juba automaatselt, jõuab tööandjani sageli ainult kasutamata jääk.

Kes tohib sinu palganumbrit teada: uued reeglid alates 13. juulist 2026

Töölepingu seaduse § 28 lõikesse 2 lisandusid 13. juulist 2026 kaks punkti. Punkt 13 kohustab tööandjat «mitte avaldama töötaja nõusolekuta või seadusest tuleneva aluseta andmeid töötajale arvutatud, makstud või maksmisele kuuluva töötasu kohta». Punkt 14 kohustab «mitte takistama töötajal avalikustada oma töötasu suurust».

Mida teha, kui palgalehte ei anta või selles on viga

1. 1.Esita tööandjale kirjalik nõue väljastada andmed arvutatud ja makstud töötasu kohta, viidates TLS § 28 lg 2 punktile 12. Kirjalik vorm on oluline, sest sellest jääb jälg.
2. 2.Kontrolli, mida tööandja on riigile deklareerinud: seda näeb Maksu- ja Tolliameti e-teenuste kaudu. Kui deklareeritud summa erineb palgalehest, on tegemist maksuriskiga, mitte arvutusveaga.
3. 3.Kui tööandja nõudele ei reageeri, pöördu Tööinspektsiooni poole; töötasu vaidluse saab anda lahendada töövaidluskomisjonile.
4. 4.Ära viivita: töötasu nõude aegumistähtaeg on töölepingu seaduse järgi kolm aastat.