Palgakalkulaator

Brutopalk on töötasu kogusumma enne maksude ja muude kohustuslike maksete mahaarvamist. See on summa, mis on märgitud töölepingus. Brutopalk sisaldab põhipalka, lisatasusid, preemiaid ja muid rahalisi hüvitisi. Tööandja arvutab brutopalga alusel kõik maksud ja maksed, mida tuleb riigile tasuda. Eestis on brutopalk aluseks sotsiaalmaksu, töötuskindlustusmakse ja kogumispensioni makse arvutamisel.

Netopalk on summa, mille töötaja saab kätte pärast kõigi maksude ja kohustuslike maksete mahaarvamist brutopalgast. Netopalga arvutamiseks lahutatakse brutopalgast tulumaks, töötaja töötuskindlustusmakse (1,6%) ja kogumispensioni makse (2%, 4% või 6%). Netopalk on tegelik summa, mis kantakse töötaja pangakontole. Näiteks kui brutopalk on 1500€, siis pärast maksude mahaarvamist võib netopalk olla umbes 1200€, sõltuvalt maksuvaba tulu suurusest ja teistest teguritest.

Sotsiaalmaks on tööandja poolt makstav maks, mis on 33% brutopalgast. Sotsiaalmaksu kasutatakse riikliku tervishoiu (13%) ja pensionisüsteemi (20%) rahastamiseks. Sotsiaalmaksu maksab tööandja, mitte töötaja, kuid see arvestatakse tööjõukulude hulka. Sotsiaalmaks on oluline osa Eesti sotsiaalkindlustussüsteemist, tagades tervishoiuteenuste kättesaadavuse ja pensionide maksmise. Füüsilisest isikust ettevõtjad (FIE-d) maksavad sotsiaalmaksu oma ettevõtlustulult ise.

Tulumaks on maks, mida arvestatakse töötaja brutopalgast pärast maksuvaba tulu ja teiste mahaarvamiste lahutamist. 2025. aastal on tulumaksumäär 22%, mis on tõusnud võrreldes 2024. aasta 20%-ga. Tulumaksu arvutamiseks lahutatakse brutopalgast kõigepealt maksuvaba tulu (kuni 654€ kuus, sõltuvalt aastasissetulekust), töötuskindlustusmakse ja kogumispensioni makse. Saadud summalt arvutatakse 22% tulumaks. Näiteks kui brutopalk on 1500€ ja maksuvaba tulu 654€, siis tulumaksu arvestatakse summalt 846€ (1500€ - 654€).

Maksuvaba tulu on osa sissetulekust, millelt ei pea maksma tulumaksu. 2025. aastal on maksuvaba tulu kuni 654€ kuus (7848€ aastas), kui aastane sissetulek ei ületa 14400€. Kui aastane sissetulek on vahemikus 14400€ kuni 25200€, siis maksuvaba tulu väheneb vastavalt valemile: 7848 - (7848 / 10800) × (aastatulu - 14400). Kui aastane sissetulek ületab 25200€, siis maksuvaba tulu on 0€. Pensionäridele kehtib kõrgem maksuvaba tulu määr - 776€ kuus (9312€ aastas).

Töötuskindlustusmakse on kohustuslik makse, mida maksavad nii töötaja kui ka tööandja. Töötaja töötuskindlustusmakse määr on 1,6% brutopalgast ja tööandja töötuskindlustusmakse määr on 0,8% brutopalgast. Töötuskindlustusmakseid kogutakse Töötukassa fondi, millest makstakse töötuskindlustushüvitisi töö kaotanud inimestele. Pensionärid ja vanaduspensioniealised isikud ei pea töötaja töötuskindlustusmakset tasuma. Töötuskindlustusmakse on oluline sotsiaalne garantii, mis aitab inimestel toime tulla töötuks jäämise perioodil.

Kogumispension ehk II sammas on kohustuslik pensionisüsteem, kus töötaja maksab 2% oma brutopalgast pensionifondidesse ja riik lisab sellele 4% sotsiaalmaksust. Alates 2010. aastast on võimalik teha ka täiendavaid sissemakseid määraga 4% või 6%. Kogumispension vähendab töötaja netopalka, kuid kogub raha tulevase pensioni tarbeks. II samba sissemaksed on investeeritud pensionifondidesse, mille väärtus sõltub investeeringute tootlusest. Kogumispensioni süsteem on loodud selleks, et täiendada riiklikku pensioni (I sammas) ja tagada inimestele parem sissetulek pensionieas.

Tööandja kulu (palgafond) on kogusumma, mida tööandja maksab töötaja palkamiseks. See sisaldab brutopalka, sotsiaalmaksu (33%) ja tööandja töötuskindlustusmakset (0,8%). Näiteks kui töötaja brutopalk on 1500€, siis tööandja kogukulu on umbes 2010€ (1500€ + 495€ sotsiaalmaks + 15€ töötuskindlustusmakse). Tööandja kulu mõjutab otseselt palga suurust, mida tööandja saab töötajale pakkuda. Mida kõrgemad on tööjõumaksud, seda suurem on erinevus brutopalga ja tööandja kogukulu vahel. Tööandja peab arvestama kogu palgafondi suurusega, mitte ainult töötajale makstava brutopalgaga.

Efektiivne maksumäär näitab, kui suure osa tööandja kogukulust moodustavad maksud ja muud kohustuslikud maksed. See arvutatakse valemiga: (tööandja kogukulu - netopalk) / tööandja kogukulu × 100%. Efektiivne maksumäär annab parema ülevaate tegelikust maksukoormisest kui üksikute maksumäärade vaatamine. Eestis on keskmine efektiivne maksumäär umbes 40-45%, mis tähendab, et iga tööandja poolt makstud 100 eurost jõuab töötaja kätte umbes 55-60 eurot. Efektiivne maksumäär sõltub sissetuleku suurusest, maksuvaba tulu suurusest ja muudest teguritest.

2025. aastal tõuseb tulumaksumäär 20%-lt 22%-le, mis vähendab netopalka. Näiteks kui brutopalk on 1500€ ja maksuvaba tulu 654€, siis tulumaksu arvestatakse summalt 846€. 2024. aastal oleks tulumaks 169,20€ (846€ × 20%), aga 2025. aastal on see 186,12€ (846€ × 22%), mis tähendab 16,92€ väiksemat netopalka kuus. Aastas teeb see 203,04€. Tulumaksumäära tõus mõjutab rohkem kõrgepalgalisi töötajaid, kellel on väiksem või puuduv maksuvaba tulu. Maksumäära tõus on osa riigi maksupoliitikast, mille eesmärk on suurendada maksutulusid riigieelarvesse.

Pensionäride palgaarvutus erineb tavalisest mitmel viisil. Esiteks on pensionäridel kõrgem maksuvaba tulu määr - 2025. aastal 776€ kuus (9312€ aastas) võrreldes tavalise 654€ kuus. Teiseks ei pea pensionärid maksma töötaja töötuskindlustusmakset (1,6%). Kolmandaks, kui pensionär on juba II sambaga liitunud, võib ta jätkata sissemaksete tegemist, kuid see pole kohustuslik. Pensionäri netopalk on seetõttu suurem kui sama brutopalga saava tavapärase töötaja oma. Näiteks 1000€ brutopalga puhul võib pensionäri netopalk olla umbes 50-70€ suurem kui tavalisel töötajal, sõltuvalt konkreetsetest asjaoludest.

Osaajaga töö puhul kehtivad samad maksumäärad kui täistööajaga töö puhul, kuid väiksema töökoormuse tõttu on brutopalk madalam. Maksuvaba tulu arvestatakse kogu aastasissetuleku põhjal, seega kui teil on mitu osaajaga tööd või muud sissetulekuallikad, võib maksuvaba tulu olla väiksem või puududa. Osaajaga töö võib olla maksude seisukohast soodsam, kui teie aastasissetulek jääb alla 14400€, sest siis saate kasutada täielikku maksuvaba tulu (654€ kuus). Osaajaga töötamisel on oluline jälgida, et kõik tööandjad arvestaksid maksuvaba tulu õigesti, et vältida aasta lõpus tulumaksu juurdemaksmist.

Puhkusetasu on tasu, mida tööandja maksab töötajale põhipuhkuse ajal. Puhkusetasu arvutatakse töötaja keskmise päevapalga alusel, mis omakorda arvutatakse viimase 6 kuu töötasu põhjal. Puhkusetasu maksustatakse samade maksumääradega nagu tavaline töötasu: sellelt arvestatakse tulumaks, töötuskindlustusmakse ja kogumispensioni makse. Tööandja maksab puhkusetasult samuti sotsiaalmaksu ja tööandja töötuskindlustusmakset. Puhkusetasu makstakse tavaliselt välja koos viimase palgaga enne puhkusele minekut või puhkuse ajal, sõltuvalt tööandja palgapoliitikast.

Lisatasud ja preemiad lisatakse teie brutopalga hulka ja neid maksustatakse samade määradega nagu tavalist töötasu. Suuremad lisatasud ja preemiad võivad tõsta teie aastasissetulekut nii, et maksuvaba tulu väheneb või kaob täielikult, kui aastasissetulek ületab 25200€. Samuti võivad ühekordset suured preemiad mõjutada teie tulumaksu tagastust aasta lõpus, kui maksuvaba tulu on arvestatud igakuiselt. Lisatasud ja preemiad suurendavad ka sotsiaalmaksu, töötuskindlustusmakse ja kogumispensioni makse summat. Kui saate suure preemia, tasub konsulteerida raamatupidaja või maksunõustajaga, et mõista selle mõju teie maksudele.

FIE (füüsilisest isikust ettevõtja) on ettevõtlusvorm, kus isik tegutseb oma nimel ja vastutab oma kohustustega kogu oma varaga. FIE maksustamine erineb palgatöötaja omast. FIE maksab sotsiaalmaksu oma ettevõtlustulult (pärast kulude mahaarvamist) vähemalt miinimumsummas, mis 2025. aastal on 223,08€ kuus (33% miinimumpalgast). FIE maksab tulumaksu (22% 2025. aastal) oma ettevõtlustulult pärast kulude ja sotsiaalmaksu mahaarvamist. FIE võib kasutada erikontot, kuhu koguda raha maksude tasumiseks. FIE-l on võimalik teha ettevõtlusega seotud kulude mahaarvamisi, mida palgatöötajal pole. FIE peab esitama tuludeklaratsiooni ja ettevõtluse tuludeklaratsiooni igal aastal.

Peamised erinevused 2024. ja 2025. aasta maksusüsteemis on järgmised: 1) Tulumaksumäär tõuseb 20%-lt 22%-le, mis vähendab netopalka; 2) Pensionäride maksuvaba tulu suureneb 704€-lt 776€-le kuus; 3) Maksuvaba tulu arvutamise valem muutub: 2025. aastal on see 7848 - (7848 / 10800) × (aastatulu - 14400), mis erineb 2024. aasta valemist; 4) Sotsiaalmaksu määr (33%), töötuskindlustusmakse määrad (1,6% töötajal ja 0,8% tööandjal) ja kogumispensioni määrad (2%, 4% või 6%) jäävad samaks. Nende muudatuste tulemusena on 2025. aastal netopalk väiksem kui 2024. aastal sama brutopalga juures, eriti kõrgepalgalistel töötajatel.

Eesti maksusüsteem erineb mitmel viisil teiste Euroopa riikide omast. Eestis on proportsionaalne tulumaksusüsteem (ühtne määr kõigile), samas kui enamikus Euroopa riikides on progressiivne tulumaksusüsteem (kõrgem määr kõrgematele sissetulekutele). Eesti sotsiaalmaksu määr (33%) on üks Euroopa kõrgemaid, kuid see sisaldab nii tervisekindlustust kui ka pensionikindlustust. Eestis maksab sotsiaalmaksu tööandja, mitte töötaja, mis erineb paljudest teistest riikidest. Eesti maksusüsteemi eripäraks on ka ettevõtte tulumaksu puudumine jaotamata kasumilt, mis soodustab investeeringuid. Võrreldes Põhjamaadega on Eesti üldine maksukoormus madalam, kuid võrreldes Ida-Euroopa riikidega on see kõrgem.

Eesti maksusüsteem mõjutab erinevaid sissetulekugruppe erinevalt. Madalapalgalised töötajad (alla 1200€ kuus) saavad kasutada täielikku maksuvaba tulu (654€ kuus), mis vähendab nende efektiivset maksumäära. Keskmise palgaga töötajad (1200-2100€ kuus) saavad osalist maksuvaba tulu, mis väheneb sissetuleku kasvades. Kõrgepalgalised töötajad (üle 2100€ kuus) ei saa kasutada maksuvaba tulu, mistõttu nende efektiivne maksumäär on kõrgem. 2025. aasta tulumaksumäära tõus 22%-le mõjutab proportsionaalselt rohkem kõrgepalgalisi töötajaid. Pensionärid on soodsamas olukorras tänu kõrgemale maksuvabale tulule ja töötuskindlustusmakse puudumisele.

Maksutagastus on olukord, kus inimene on aasta jooksul maksnud rohkem tulumaksu, kui ta tegelikult pidanuks maksma, ja saab selle raha tagasi. Maksutagastust saab taotleda, esitades tuludeklaratsiooni järgmise aasta 1. veebruarist 30. aprillini. Maksutagastuse põhjused võivad olla: 1) Maksuvaba tulu on arvestatud valesti; 2) On tehtud mahaarvamisi, mida tööandja pole arvestanud (nt eluasemelaenu intressid, koolituskulud, annetused); 3) On töötatud osa aastast ja maksuvaba tulu on arvestatud igakuiselt. Tuludeklaratsiooni saab esitada e-maksuametis, kus enamik andmeid on juba eeltäidetud. Maksutagastus kantakse inimese pangakontole tavaliselt 1-2 kuu jooksul pärast deklaratsiooni esitamist.

Maksude efektiivsemaks planeerimiseks on mitmeid võimalusi: 1) Kasutage maksuvaba tulu optimaalselt - kui teie aastasissetulek on üle 25200€, võite kaaluda osa sissetuleku saamist muul viisil (nt dividendidena); 2) Kasutage kõiki seaduslikke mahaarvamisi - eluasemelaenu intressid, koolituskulud, annetused, III samba sissemaksed; 3) Planeerige oma III samba sissemaksed - need on tulumaksuvabad kuni 15% teie aastasissetulekust või 6000€; 4) Kui olete FIE või omanik, planeerige ettevõtte ja isiklikke rahavooge optimaalselt; 5) Konsulteerige maksunõustajaga, eriti kui teil on keerulisem sissetulekustruktuur; 6) Jälgige maksuseaduste muudatusi ja kohandage oma strateegiat vastavalt. Efektiivne maksuplaneerimine võib säästa märkimisväärset summat aastas.

Tunnitasu arvutamisel lähtutakse tavaliselt kuupalgast, mis jagatakse kuu töötundide arvuga (keskmiselt 168 tundi kuus täistööaja puhul). Tunnitasult arvutatakse maksud samamoodi nagu kuupalgalt. Näiteks kui brutotunnitasu on 10€, siis 168 töötunni puhul on brutokuupalk 1680€. Sellelt arvestatakse maksud: tulumaks, töötuskindlustusmakse ja kogumispensioni makse. Tööandja maksab lisaks sotsiaalmaksu ja tööandja töötuskindlustusmakset. Tunnitasu puhul on oluline jälgida, et see vastaks vähemalt miinimumtunnitasule, mis 2025. aastal on 4,02€ (arvestades miinimumpalka 675€ kuus).

Miinimumpalk on madalaim lubatud brutopalk täistööaja eest. 2025. aastal on Eestis miinimumpalk 675€ kuus ehk 4,02€ tunnis. Miinimumpalgalt arvestatakse maksud tavapärasel viisil: tulumaks (arvestades maksuvaba tulu), töötuskindlustusmakse (1,6%) ja kogumispensioni makse (2%, 4% või 6%). Miinimumpalga saajad saavad kasutada täielikku maksuvaba tulu (654€ kuus), mistõttu tulumaksu arvestatakse vaid 21€ pealt. Miinimumpalga tõstmine suurendab automaatselt ka sotsiaalmaksu miinimumsummat, mida peavad maksma tööandjad ja FIE-d. Miinimumpalga tõus mõjutab ka mitmeid toetusi ja hüvitisi, mis on seotud miinimumpalgaga.

Haigushüvitised maksustatakse erinevalt sõltuvalt sellest, kes neid maksab. Tööandja makstav haigushüvitis (haigestumise 2.-5. päev) maksustatakse nagu tavaline palk: sellelt arvestatakse tulumaks, töötuskindlustusmakse ja kogumispensioni makse. Tööandja maksab sellelt ka sotsiaalmaksu ja tööandja töötuskindlustusmakset. Haigekassa makstav haigushüvitis (alates 6. päevast) maksustatakse ainult tulumaksuga (22% 2025. aastal), sellelt ei arvestata töötuskindlustusmakset ega kogumispensioni makset. Haigushüvitise suurus on 70% keskmisest päevapalgast. Haigushüvitised mõjutavad teie aastasissetulekut ja seega ka maksuvaba tulu suurust.

Kodulaenu intresside mahaarvamine võimaldab vähendada maksustatavat tulu ja seega ka tulumaksu. Eluasemelaenu intresse saab maha arvata kuni 300€ ulatuses aastas. Näiteks kui olete aasta jooksul maksnud kodulaenu intresse 300€, siis tulumaksu tagastus on 66€ (300€ × 22% = 66€). Kodulaenu intresside mahaarvamiseks peab laen olema võetud oma eluaseme soetamiseks või renoveerimiseks. Mahaarvamist saab taotleda tuludeklaratsiooni esitamisel. Kodulaenu intresside mahaarvamine on üks paljudest võimalikest mahaarvamistest, mida saab kasutada tulumaksu vähendamiseks.

III pensionisammas on vabatahtlik pensionikindlustus, kuhu tehtud sissemaksed on tulumaksuvabad kuni 15% teie aastasissetulekust või 6000€ (kumb on väiksem). Näiteks kui teie aastasissetulek on 20000€, saate tulumaksuvabalt III sambasse investeerida kuni 3000€ aastas. See tähendab tulumaksu kokkuhoidu 660€ (3000€ × 22% = 660€). III sambast raha väljavõtmisel pensionieas (alates 55. eluaastast) maksustatakse see soodsamalt: kui väljavõte on ühekordne, on tulumaksumäär 10%, kui regulaarne (pensionina), siis 0-20% sõltuvalt summast. III sammas on hea võimalus säästa pensioniks ja samal ajal vähendada tulumaksu.